user_mobilelogo

Nagu enamiku Eesti raamatukogude algus ja areng on lähtunud mitmesuguste seltside algatustest,nii ka Kiili raamatukogu. on alguse saanud Kurna Hariduse Seltsi tegevusest. 

Kurna Hariduse Seltsi esimees ja ühtlasi raamatukogu juhataja Aleksander Roopere on 18.veebruaril 1922.a. esitanud Harju Maakonna Haridusosakonnale palvekirja, võtta Kurna raamatukogu arvesse rahvaraamatukogude võrgus ja eraldada toetusraha raamatute ostmiseks. 23.märtsil 1922.a. ongi haridustegelased oma nõupidamisel vastava otsuse vastu võtnud. Kurna rahvaraamatukogu asukohaks on märgitud Sausti algkool Vene külas ja teenindama pidi ta Kurna ja Nabala valla elanikke. See oli siis raamatukogu ametlik algus. Aga raamatuid oli seltsil juba varem, ametliku alguse ajaks umbes 550 eksemplari. Need asusid noore taluperenaise Anu Sonbergi talu raamatukapis. 1922.aastal anti need üle seltsi kätte, sest noor perenaine ei tahtnud, et laenutajad tassivad pori tuppa. 1928.aastast alates asub raamatukogu Kurna vallamajas ja juhatajaks saab Martin Tapp – valla sekretär. 1938.aastal saab juhatajaks Martin Kalvet. Teise Maailmasõja ajal raamatukogu ei tegutsenud, raamatuid hoiti Kurna vallamajas. Peale sõda hooldas raamatuid lühikest aega L.Sinisaar.

1946.-1964.aasta märtsini töötas Kurna raamatukogu juhatajana Aliide Vainomees,

1964.-1979.a. – Evi Tammik, vähem kui aasta A.Kärner.

1979. aastal nimetati Kurna raamatukogu ümber Kiili raamatukoguks.

1980. aasta septembrist kuni käesoleva ajani on raamatukogu juhatajana töötanud Taie Saar.

2004. aastal võeti tööle teine töötaja raamatukoguhoidja Diina Keizars. 

2002. a. sai raamatukogu interneti püsiühenduse ja avati avalik internetipunkt.

2003. aastal võeti kasutusele internetipõhine raamatukogutarkvara URRAM. Peaaegu 3 aastat tegeleti andmebaasi loomisega ja ettevalmistustöödega URRAMi kõigi rakendusvõimaluste kasutuselevõtuks.

2005. aasta 1.novembrist läks Kiili raamatukogu üle elektroonilisele laenutusele.

Kasutusele võeti plastikust lugejakaart. Kui võrrelda raamatukogu tööd iseloomustavaid näitajaid praegu 15-aasta tagustega, siis on muutused olnud suured. Näiteks osteti 1993.a. juurde 400 eksemplari raamatuid, 2008.aasta lõpuks osteti 1 042 eksemplari raamatuid. Kui 1993.a. kulus raamatute ja ajakirjanduse ostmiseks 8 600 krooni, siis 2008.a.  juba 169 900 krooni. Muidugi tuleb siin arvestada ka raamatute kallinemist. 

2008. aasta novembris kolis raamatukogu Maxima kauplusehoone ruumidesse rendipinnale. 190 m2 (enne 52 m2) võimaldas ära paigutada 17 000 eksemplari kirjandust, luua mugavad tingimused lastele, täiskasvanutele kohallugemiseks ja arvutikasutajatele.

2008.a. loodi oma logo ja koduleht www.kiiliraamatukogu.ee

Soodsa asukoha ja paranenud tingimuste tõttu tõusis 2009. aastal lugejate arv 915 -ni.

Kujundatud uued lugejakaardid.

Raamatukogu sai WIFI ühenduse, läbi viidud teavikute inventuur ja lugejaküsitlus.

Koju laenutati 4500 eksemplari rohkem kui 2008. a.

2010. aasta oli kuulutatud üleriigiliseks lugemisaastaks. Koostöös teiste kultuuriasutustega toimus Kiilis Suur lugemispäev, mille motoks oli "Lugedes kasvab lugemisisu". Populaarsemad raamatud olid Tõnu Õnnepalu "Paradiis" ja Sofi Oksaneni "Puhastus". Palju loeti elulooraamatuid.

Teavikuid osteti juurde 1164 eksemplari, kogu suurus on 18 852 teavikut. 953 registreeritud lugejat laenutas kokku 19 924 teavikut.

2011. a. oli lugejaid 994, laenutusi 20 361.

Võib-olla just sellest aastast sai alguse suur krimikirjanduse lugemise buum - kõik rootsi kirjaniku Stieg Larssoni Milleeniumi-sarja raamatud alustades "Lohetätoveeringuga tüdrukust" olid laenutuste edetabeli tipus.

Esimest korda korraldati koostöös Vallavalitsusega Lugeja päev - aktiivsete lugejate tunnustamise päev. Vallavanem Valeri Kukk andis üle tänukirja huvi ja aktiivsuse eest raamatukogu kasutamisel.

2012. aasta oli raamatukogu juubeliaasta - raamatukogu tähistas 90. sünnipäeva ettekandepäevaga "Talupere raamatukapist e-raamatukoguni". Raamatukogu 90. juubeliks valmis ka uue kujundusega infovoldik.

Lugejaid 1090, laenutusi 20 391. Jätkus lugejate ja laenutuste arvu kasv.

2013. aasta oli stabiilne aasta. 1038 lugejat laenutas 19 626 teavikut. Vahetati välja 2 vananenud arvutit.

Suur ülevaatenäitus "Kiili vald 20".

Koostöös Soome Askola vallaga kunstikooli õpilaste näitus NäGuKaSVoTFaCe.

Etteütluse kirjutamine  emakeelepäeva puhul koos vallavalitsuse liikmetega.

Rändnäitus Harjumaa Muuseumist "Hõimurahvaste pööripäev".

2014. a. oli küsitlus selle kohta, mida eelistatakse lugeda, eesotsas olid elulood, mälestused, ilukirjandus. Esile tõusid ka "Minu..." sarja raamatud ja põhjamaade krimikirjandus.

Kodulehe uuendamine.

Külaskäik Soome Askola valla raamatukogudesse.

Raamatu "Kiili Lood" esitlus.

Anne Linnamägi raamatuillustratsioonide näitus.

2015. aasta oli kolimise aasta. Koliti Nabala tee 2a, valla oma ruumidesse. Sai korraldada rohkem näitusi ja grupikülaskäike.

Esimest korda lastele suvelugemise võistlus "Karikakramäng". Koos Maakonnaraamatukoguga korraldatud maakonna raamatukogutöötajate infopäev Kiilis.

2016. aasta oli merekultuuri aasta. Reisiõhtu "Mööda maid ja meresid" koos laevakapten Riho Randojaga.

Kirjanike tuur: Olev Remsu, Janika Kronberg, Kai-Mai Olbri.

Luuleõhtu koos rahvamaja näiteringiga: külalisteks luuletajad Krafinna ja Kivisildnik.

Heljo Männi 90. sünnipäeva tähistamine koos Mõmmiga (Ivo Eensalu) ja kunstinäitusega.

Muusikateatrist lastele: Kiilis elav teater "Estonia" solist Janne Ševtšenko.

Tunnustuseks sisuka töö eest 2016.a. sai raamatukogu Tänukirja Harju Maakonnaraamatukogult.

2017. aasta oli juubeliaasta - Kiili Raamatukogu tähistas 95. sünnipäeva.

Sügisel käivitus nn. lugemiskoera programm - see on lugemistunnid lastele, kuhu on kaasatud vastava väljaõppe saanud koer.

Külas käisid lastekirjanik Kertu Sillaste, luuletaja Vladislav Koržets, tekstiilikunstnik Kaire Tali.

Lugejaid oli 1 107, laenutusi 20 040.

2018. aasta oli Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta. Selle tähistamiseks toimus esseekonkurss "Minu Eesti/ Minu Kiili".

Palju näitusi: tekstiilikunstnik Merike Männi, kohalik harrastuskunstnik Mati Iila, noored kunstnikud Rainer Kravets  ja Hendra Raud.

Kohtumised kirjanikega: Hilli Rand, Kätlin Vainola, Peeter Helme.

Raamatuesitlused: Peeter Veegen "Ajatuulte keerises"; Mati Iila "Sõjalinnu lugu".

2019. aastal toimus raamatukogus mitmeid tähtsaid sündmusi:

70 aastat küüditamisest, mälestusteraamatu "Kaduvad mälestused" esitlus.

Kohaliku kogukonna puuetega inimeste loomingu näitus "Eriline looming erilistelt inimestelt".

Kohtumised: Ilmar Trull, Kaja Kallas, Veronika Kivisilla, merebioloog Ilmar Kotta jt.

Emakeelepäeva tähistamine "Emakeelest tunnen mõnu".

Näitused: Mati Iila, Ülo Udumäe, Mari Teede

2020. aasta oli eriline aasta.

Koroonaviiruse leviku vältimiseks kehtestati alates 14.03. eriolukord. Raamatukogu oli külastajatele suletud, tellitud raamatud paigutasime esikusse riiulile. See kestis 18. maini. Enne seda jõudsime korraldada ÜHETÄHEJUTUVÕISTLUSE, mis oli väga edukas.

Kunstnik Kadi Kurema raamatuillustratsioonide näitus.

Suvelugemise lastega külastasime NUKU Muuseumi.

Noore kunstniku Karita Jakobsoni isikunäitus.

Kasutajaküsitlus: 116 vastajat alates 14. eluaastast, 15,6% kõigist kasutajatest. Üle 90% hindas raamatukogu tööd hindega "5".

Novembris uued piirangud seoses koroonaviirusega (maskid, desovahendid, visiirid, kaitseklaas).

Alates 3.12. uus raamatukapi teenus - kontaktivabaks laenutuseks firma CLEVERON kapp, kuhu paigutatakse tellitud raamatud.

Trükitud uus infovoldik ja järjrhoidja.