user_mobilelogo

Nagu enamiku Eesti raamatukogude algus ja areng on lähtunud mitmesuguste seltside algatustest,nii ka Kiili raamatukogu. on alguse saanud Kurna Hariduse Seltsi tegevusest. 

Kurna Hariduse Seltsi esimees ja ühtlasi raamatukogu juhataja Aleksander Roopere on 18.veebruaril 1922.a. esitanud Harju Maakonna Haridusosakonnale palvekirja, võtta Kurna raamatukogu arvesse rahvaraamatukogude võrgus ja eraldada toetusraha raamatute ostmiseks. 23.märtsil 1922.a. ongi haridustegelased oma nõupidamisel vastava otsuse vastu võtnud. Kurna rahvaraamatukogu asukohaks on märgitud Sausti algkool Vene külas ja teenindama pidi ta Kurna ja Nabala valla elanikke. See oli siis raamatukogu ametlik algus. Aga raamatuid oli seltsil juba varem, ametliku alguse ajaks umbes 550 eksemplari. Need asusid noore taluperenaise Anu Sonbergi talu raamatukapis. 1922.aastal anti need üle seltsi kätte, sest noor perenaine ei tahtnud, et laenutajad tassivad pori tuppa. 1928.aastast alates asub raamatukogu Kurna vallamajas ja juhatajaks saab Martin Tapp – valla sekretär. 1938.aastal saab juhatajaks Martin Kalvet. Teise Maailmasõja ajal raamatukogu ei tegutsenud, raamatuid hoiti Kurna vallamajas. Peale sõda hooldas raamatuid lühikest aega L.Sinisaar.

1946.-1964.aasta märtsini töötas Kurna raamatukogu juhatajana Aliide Vainomees,

1964.-1979.a. – Evi Tammik, vähem kui aasta A.Kärner.

1979. aastal nimetati Kurna raamatukogu ümber Kiili raamatukoguks.

1980. aasta septembrist kuni käesoleva ajani on raamatukogu juhatajana töötanud Taie Saar.

2004. aastal võeti tööle teine töötaja raamatukoguhoidja Diina Keizars. 

2002. a. sai raamatukogu interneti püsiühenduse ja avati avalik internetipunkt.

2003. aastal võeti kasutusele internetipõhine raamatukogutarkvara URRAM. Peaaegu 3 aastat tegeleti andmebaasi loomisega ja ettevalmistustöödega URRAMi kõigi rakendusvõimaluste kasutuselevõtuks.

2005. aasta 1.novembrist läks Kiili raamatukogu üle elektroonilisele laenutusele.

Kasutusele võeti plastikust lugejakaart. Kui võrrelda raamatukogu tööd iseloomustavaid näitajaid praegu 15-aasta tagustega, siis on muutused olnud suured. Näiteks osteti 1993.a. juurde 400 eksemplari raamatuid, 2008.aasta lõpuks osteti 1 042 eksemplari raamatuid. Kui 1993.a. kulus raamatute ja ajakirjanduse ostmiseks 8 600 krooni, siis 2008.a.  juba 169 900 krooni. Muidugi tuleb siin arvestada ka raamatute kallinemist. 

2008. aasta novembris kolis raamatukogu Maxima kauplusehoone ruumidesse rendipinnale. 190 m2 (enne 52 m2) võimaldas ära paigutada 17 000 eksemplari kirjandust, luua mugavad tingimused lastele, täiskasvanutele kohallugemiseks ja arvutikasutajatele.

Soodsa asukoha ja paranenud tingimuste tõttu tõusis 2009. aastal lugejate arv 915 -ni.

Koju laenutati 4500 eksemplari rohkem kui 2008. a.