Viive Noore isikunäitus.

VIIVE NOOR ISEENDAST

Olen sündinud 7. oktoobril 1955. Minust pidi saama maadeavastaja. Aga elul olid minuga teised plaanid...

Ühel päeval muutus joonistamine ja maalimine tähtsamaks kui miski muu ning alustasin õpinguid Eesti Kunstiakadeemias. Lõpetasin õpingud 1981. aastal cum laude kahe diplomitööga – moe- ja graafika alal (lasteraamat).

Sellest ajast peale olen olnud kunstnik ja ma pole seda hetkekski kahetsenud.

Minu lemmiktegevus on lasteraamatute illustreerimine, kuid viimasel ajal on graafika muutumas üha olulisemaks.

Kuna me kõik oleme inimesed, on meie piltidel alati midagi ühist. Kõik inimesed tunnevad armastust, kurbust, rõõmu, ängi, õudust.... Nii ka mina. Neid tundeid näete minu piltidelt.

Kuid samas oleme inimestena kõik erinevad, me kõik oleme isiksused ja kuna kunstniku stiil sünnib läbi kunstniku hinge ja südame, saab kõik, mida me loome, pitseri, mis on igaühele meist ainulaadne. Ükski suur kunstnik pole nagu teine, sest head loojad ei jäljenda, vaid väljendavad seda, mis on nende sees.

Kirjandusteos annab pildi sünnile tõuke, aga pilt sünnib läbi kunstniku hinge ja mõistmise.

Üks kunstikriitik ütles kunagi minu piltide kohta, et ta pole kunagi näinud nii säravat ja rõõmsat musta värvi. Hiljem on mitmed teisedki inimesed seda korranud. Minu must ei ole leina värv, see on rõõmu, elu ja armastuse värv. Võib-olla on minu töödele iseloomulik just minu isemoodi värvikäsitlus?

Olen osalenud enam kui 400 näitusel nii Eestis kui ka mujal maailmas. Olen saanud oma tööde eest päris palju auhindu. Iga tunnustus teeb rõõmu. Kuid mida vanemaks saad, seda vähem oluliseks muutub väline läige ja seda olulisem on, et oled ise oma tööga rahul. Aga seda juhtub harva...